Põhikiri

MTÜ Eesti Suurperede Liit

  1. ÜLDSÄTTED
    1. Mittetulundusühing nimega Eesti Suurperede Liit, ametliku lühendiga ESPL (edaspidi Ühing) on asutatud 19. mail 2021. a.
    2. Ühingu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
    3. Ühingu eetikakoodeksina käsitletakse muuhulgas vabaühenduste eetikakoodeksit[1].

2. EESMÄRK JA TEGEVUSED

    1. Ühing on kodanikualgatusel põhinev vabatahtlikke juriidilisi ja füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on koondada lasterikkaid või suurperesid ühendavaid või nende tegevust toetavaid organisatsioone ning mis lähtub oma tegevuses lasterikaste perede vajadustest ja huvidest.
    2. Ühingu põhieesmärgiks on suurperede väärtustamine ja nende huvide kaitsmine ning suurperesid koondavate organisatsioonide omavahelise koostöö süvendamine, tegevuse finantseerimine ja ringmajanduse edendamine. Ühing osaleb õigusaktide väljatöötamises ning arendab koostööd teiste sarnaste eesmärkidega isikutega ka rahvusvahelisel tasemel.
    3. Oma eesmärgi saavutamiseks tegutseb Ühing aktiivselt järgmistes põhisuundades vastavalt allkirjeldatud põhimõtetele:
      1. Suurperede huve esindav avalik tegevus ja huvikaitse, sealhulgas osalemine avalikus diskussioonis tagamaks suurperede vanemate huvikaitse ning perede sotsiaalmajandusliku konkurentsivõime.
      2. Suurperedes kasvavatele lastele igakülgselt arendavate kasvuvõimaluste loomine, sealhulgas vaheldusrikaste kultuuri ja sportimisvõimaluste loomine ning erinevate aktiivse puhkuse võimaluste tutvustamine.
      3. Suurperede lastes ühistegevuse, vabatahtliku panustamise ja muu töökogemuse kasvatamine ning aktiivse ühiskondliku hoiaku kujundamine.
      4. Suurperesid esindavate organisatsioonide ja nende liikmeskonda kuuluvate perede omavahelise läbikäimisvõimaluste loomine ja suhtluse soodustamine ning ühistegevuste sisustamine.
      5. Suurperede organisatsioonide ühistöö korraldatakse demokraatlikel alustel tagades kõikide liikmesorganisatsioonide esindatuse olulistes otsustuskogudes. Otsuste vastuvõtmisel lähtutakse konsensuse ning liikmeskonna proportsionaalse esindatuse põhimõttest.
      6. Suurperesid esindavate organisatsioonide peamine tähelepanu peab olema suunatud oma põhiülesannete täitmisele ning ühiseid huve koondava katusorganisatsiooni haldus- ja administratiivkulud ei tohi moodustada rohkem kui 10% esindusorganisatsiooni aastaeelarvest kui konsensuse alusel ei ole otsustatud teisiti.
      7. Suurperesid esindavate organisatsioonide avalikest allikatest saadud toetused peavad olema jagatud läbipaistvalt, konsensuslikult ning vastavalt osalevate perede proportsioonile organisatsioonides. Kontroll avaliku raha kasutuse üle on tagatud vähemalt kõikidele seotud liikmesorganisatsioonidele ning avalikkusele vastavalt olemasolevatele lepingutele või kokkulepetele.

3. LIIKMELISUS

    1. Ühingul on täisliikmed ning assotsieerunud liikmed. Ühingu täisliikmed võtavad osa juhtorganite valimisest ning osalevad ühiselt taotletud vahendite jagamises. Assotsieerunud liikmed ei osale Ühingu juhtorganite valimisel kuid võivad olla vastavalt juhatuse otsusele ühingu tegevusest kasusaajaks.
    2. Ühingu liikmeks saab astuda iga lasterikkust või suurperesid toetav või väärtustav organisatsioon.
    3. Ühingu liikmeks astumiseks esitatakse Ühingu juhatusele avaldus ja muud nõutavad dokumendid. Liikmeks või liikmekandidaadiks või assotsieerunud liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus alates kõikide vajalike dokumentide esitamisest või avaldaja mittenõustumisel juhatuse keelduva otsusega järgmine üldkoosolek.
    4. Uue liikme kõik õigused ja kohustused tekivad pärast juhatuse või üldkoosoleku otsust ja liikmeks astumise tasude laekumist ühingu kontole. Liikmete ja tasude arvestust peab juhatus. Ühingu poolt pakutavate teenuste kasutamiseks ei pea olema ühingu liige. Liikmeks vastuvõtmise ja teenuste osutamise kord liikmetele ning liikmemaksu suurused kehtestatakse juhatuse otsusega.
    5. Ühingust välja astumiseks esitab liige juhatusele avalduse, mis rahuldatakse vähemalt ühe kuu jooksul. Liikmelisus lõpeb avalduse esitamise kuupäevaga. Väljaastunud liige on kohustatud tasuma oma võlad Ühingu ees.
    6. Liikme võib ühingust välja arvata juhatus vähemalt 2/3 poolthäälega, kui liige ei järgi Ühingu eetikakoodeksit, ei ole Ühingule lojaalne, kahjustab Ühingu tegevust või on loonud oma tegevuse/tegevusetusega ohu kahju tekkimiseks, või ei tasu liikmemaksu.
    7. Ühingu liikmete õigused ja kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast, üldkoosoleku ja juhatuse otsustest ning muudest organisatsioonis kehtestatud dokumentidest.

4. LIIKMETE ÕIGUSED

    1. Ühingu liikmel on õigus:
      1. Osaleda üldkoosolekul;
      2. Nimetada oma organisatsiooni esindaja Ühingu juhtimis- ja järelevalveorganitesse;
      3. Saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
      4. Taotleda Ühingult abi;
      5. Astuda Ühingust välja.

5. LIIKMETE KOHUSTUSED

    1. Ühingu liikmel on kohustus:
      1. Täita Ühingu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
      2. Tasuda liikmemaksu ja muid tasusid ning täita muid kohustusi vastavalt kehtestatud korrale;
      3. Hoida ja kasutada säästlikult Ühingu vara;
      4. Hüvitada Ühingule tekitatud kahju;
    2. Ühingu liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluste alustamist või lõpetamist.

6. JUHTIMINE

    1. Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl.
    2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või ühingu muu organi pädevusse, sh:
      1. ühingu eesmärgi või põhikirja muutmine;
      2. juhatuse esimehe valimine;
      3. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
      4. sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kinnitamine;
      5. majandusaasta aruande, aastaeelarve ja arengukava või selle muutmise kinnitamine.
    3. Üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas või vastavalt vajadusele. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette e-posti teel.
    4. Üldkoosolek võib toimuda kas osaliselt või täielikult elektroonilise koosolekuna kasutades selleks kahepoolset sidet võimaldavat turvalist kanalit.
    5. Üldkoosolek ja otsuste vastuvõtmine võib toimuda ka posti või elektronposti teel ilma koosolekut kokku kutsumata. Otsuste vastuvõtmisel peavad osalema vähemalt 30% kõikidest liikmetest.
    6. Elektroonilise koosoleku toimumisel võidakse kasutada koosolekul osalemiseks elektroonilist registreerimislehte (osalejate nimekirja) või liikme elektrooniliselt antud kinnitusi üldkoosolekul osalemise kohta. Elektrooniline registreerimisleht võib olla avatud ka enne üldkoosoleku päeva.
    7. Häälte lugemise otsuste vastuvõtmisel korraldab elektroonilise üldkoosoleku puhul juhatus. Võimalusel elektrooniline koosolek salvestatakse.
    8. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb vähemalt 30% üldkoosolekul osalema õigustatud liikmetest. Üldkoosolekul on osalema õigustatud need liikmed, kes on Ühingu liikmed üldkoosoleku kutse väljasaatmise päevale eelneva päeva seisuga.
    9. Liige võib volitada teist liiget ennast üldkoosolekul esindama. Sellisel juhul vormistatakse vastav volitus. Volitus ja nende arv lisatakse elektroonilisse osalejate nimekirja või tuuakse ära eraldiseisvas kinnituses üldkoosolekul osalemise kohta.
    10. Üldkoosolekul osalev Ühingu liige ei või volituste alusel üldkoosolekul esindada rohkem kui 20% kõikidest ühingu hääleõiguslikest liikmetest. Sellisel juhul jäävad kehtima ajaliselt varem antud volitused.
    11. Juhul, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, võib juhatus kutsuda kokku korduskoosoleku, teatades sellest 7 päeva ette e-posti teel. Korduskoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata seal osalevate liikmete arvust.
    12. Üldkoosolek valib juhatuse ja revisjonikomisjoni Ühingu liikmete seast kolmeks aastaks. Juhatusse kuulub 5-10 liiget, revisjonikomisjoni 1-3 liiget, täpse suuruse määrab üldkoosolek iga koosseisu valimisel.

7. ASUTAJALIIKMETE ERI-ÕIGUSED JA TOIMIMINE VOLINIKE KOOSOLEKUNA

    1. Ühingu asutajaliikmetel on üldkoosolekul tavaliikmetest erinevad õigused üldkoosolekul järgmiste otsuste vastuvõtmisel:
      1. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine ning juhatuse esimehe valimine;
      2. Põhikirja muutmine;
      3. Laenude võtmine, kustutamine ja tingimuste muutmine;
      4. Liikmelisus teistes organisatsioonides või ühingutes;
      5. Lepingute sõlmimine või lõpetamine;
      6. Tavapärasest majandustegevusest erinevateks tehinguteks loa andmine;
      7. Juhatuse liikmetega tehingute tegemine või selleks loa andmine.
    2. Eelnevas punktis märgitud otsuse vastuvõtmiseks peab üldkoosolekul lisaks ühingu liikmete enamusele või seaduses nõutud kvoorumile hääletama otsuse poolt vähemalt üle poole asutajaliikmetest. Juhul kui vastavalt seadusele võib otsuse vastu võtta Ühingu juhatus on vajalik eelnevas punktis toodud otsuse kinnitamine asutajalikmete poolthäälte enamusega.
    3. Asutajaliikmetel on õigus punktis 7.1 märgitud otsuseid vastu võtta ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul toimib asutajaliikmete koosolek volinike koosolekuna. Volinike koosolek võib toimuda ette teatamata elektroonilise koosolekuna ja koosolekut kokku kutsumata, sellisel juhul peab koosolekul osalema vähemalt 3 asutajaliiget.
    4. Asutajaliikmete õigusi ei või üle anda. Asutajaliikmed võivad otsustada häälteenamuse alusel koos põhikirja muudatuste kinnitamisega oma eri-õiguste lõpetamise.

8. JUHATUS

    1. Juhatus on ühingu juhtorgan, kuhu kuulub 5-10 üldkoosoleku poolt 3 (kolmeks) aastaks ühingu liikmete esindajate seast valitud isikut. Koos juhatuse esimehega on juhatuse maksimaalne suurus 11 liiget. Liikmete soovil võib juhatuse esimehe valida täiendavalt teistele valitud juhatuse liikmetele.
    2. Juhatus peab juhtimisel lähtuma seadusest, põhikirjast ja üldkoosoleku kinnitatud eelarvest, arengukavast ning teistest strateegilistest dokumentidest. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
    3. Juhatus esitab üldkoosolekule ja asutajaliikmetele ülevaate Ühingu tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teavitab koheselt Ühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Ühingu igapäevategevust mõjutavatest olulistest asjaoludest.
    4. Ühingut esindavad vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt.
    5. Juhatuse esimehe pädevuses on juhatuse koosolekute kokku kutsumine ja juhatamine.
    6. Juhatuse esimehe puudumisel asendab juhatuse esimeest üks kahest eelnevalt juhatuse poolt valitud ase-esimehest.
    7. Juhatus teeb otsuseid koosolekutel või koosolekut kokku kutsumata kirjalikult/elektrooniliselt. Juhatuse töövormiks võib olla nii osaliselt kui ka täielikult reaalajas interneti vahendusel toimuv, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil toimuv arutelu. Koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku kokkukutsumise võivad algatada juhatuse liikmed, kui selle poolt on vähemalt pool juhatuse koosseisust.
    8. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool juhatuse koosseisust.
    9. Juhatuse otsused langetatakse üldjuhul konsensusega või selle mittesaavutamisel lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhatuse esimehe hääl. Vajadusel koosolekud protokollitakse.
    10. Juhatuse pädevuses on:
      1. Ühingu igapäevase töö korraldamine, sealhulgas liikmetele osutatavate teenuste või programmides ja projektides osalemise tingimuste määramine;
      2. täiendavate organite ja töögruppide moodustamine Ühingu eesmärkide saavutamiseks;
      3. raamatupidamise, dokumendihalduse ja arhiveerimise korraldamine;
      4. väljaspool Ühingu liikmeskonda eri (nt suurtoetaja- või auliikme) staatuste kehtestamine isikutele, kellele ei kohaldu seadusest ja põhikirjast tulenevad Ühingu liikmete õigused ja kohustused;
      5. Ühingu tegevuse kohta tulnud protestide lahendamine.
      6. Juhatuse liikme konkreetne vastutusvaldkond ning volituste piiride määramine.
      7. Ühingu liikmelisus teistes ühingutes ning teiste ühingute asutamine. Juhtimisfunktsiooni teostamine teistes ühingutes ja vastavate koostöölepingute sõlmimine ning muuhulgas ka seotud rahaliste suhete korraldamine.
    11. Juhatuse või revisjonikomisjoni liikme võib enne volituste lõppemist tagasi kutsuda üldkoosolek igal ajal ja mistahes põhjusel, muuhulgas juhul, kui:
      1. tema tegevus on vastuolus Ühingu eetikakoodeksi või heade kommetega;
      2. tema tegevus kahjustab Ühingu tegevust ja head nime või tema tegevuse/tegevusetusega on loodud oht sellise kahju tekkimiseks;
      3. isiku isikuomadused, tervis, teadmised, oskused või võimed ei võimalda tal täita juhatuse, revisjonikomisjoni või volinike koosoleku liikme ülesandeid;
      4. Isik ei täida või on rikkunud seaduses, põhikirjas või lepingus sätestatud kohustusi (sh hoolsus-, lojaalsus-ning konfidentsiaalsuskohustust).
      5. Juhatuse või revisjonikomisjoni liikme volitused lõppevad automaatselt hetkel, mil isik on üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud.
    12. Juhatuse ja/või revisjonikomisjoni liikme tagasi astumisel või tagasi kutsumisel asendusliikmeid ei valita ning vastav organ jätkab tööd vähendatud koosseisus kuni üldkoosoleku toimumiseni. Juhatuse esimehe tagasiastumisel kutsutakse koheselt kokku üldkoosolek, mille päevakorras on uue juhatuse esimehe valimine.

10. LÕPPSÄTTED

    1. Likvideerimisel alles jäänud Ühingu vara antakse võimalusel mõnele teisele lasterikaste perede heaolu eest seisvale tulumaksusoodustusega mittetulundusühenduste, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjas olevale või avalikõiguslikule juriidilisele isikule.

 

[1] Kättesaadav: https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/