Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu Arengukava 2017-2020
- Sissejuhatus
Käesolev Arengukava on koostatud 2017. aasta alguses 1. jaanuarist kuni 31.märtsini ning muudetud 26. juulil 2018.a. Tegemist on ühingu esimese arengukavaga.
Arengukava koostamisel on arvesse võetud ka Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) arengukava, perepoliitikat mõjutavaid seadusi ning perede heaolu ja elukorraldust puudutavaid uuringuid.
Arengukava nurgakiviks olevad põhimõtted:
- Riigi edenemise aluseks on õnnelik ja edasipüüdlik perekond ning eneseteostusele püüdlevad pereliikmed;
- Tugevamad aitavad nõrgemaid ehk solidaarsem kogukond on koos veel tugevam;
- Fookus on ennetamisel, mitte kahjudega tegelemisel: on kahjusid, mida ei saagi korvata;
- Vastastikuseid huve arvestav koostöö kogukonna ja ühiskonna oluliste sidusgruppidega võimendab ühingu tulemuslikkust;
- Arengukava on tõenduspõhine ja lähtub liikmete poolt väljendatud seisukohtadest. Kõigile liikmetele antakse piisav võimalus anda arengukavale sisendit.
Arengukava on koostatud Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu juhatuse ning aktiivsemate volikogu liikmete ja lihtliikmete ühiskoosolekutel, kus kõigil oli võrdne võimalus defineerida Liidu peamised eesmärgid, osutatavad teenused, tegevused nende täitmiseks ja võimalikud takistused. Töögrupi liikmeteks olid Kerstin Kirsel, Merike Seling, Jane Kaljumäe, Monika Miller, Katrin Korniltsev, Kane Kopti-Põder, Pille Tammeveski, Lea Vaabel, Viire Null, Terje Pajusalu, Taavi Hollman, Aage Õunap, Svea Stamberg, Siim Kiisler ja Erki Tiivas. Töögruppi aitas suunata Maiko Kesküla.
2. Organisatsiooni seis 2017. aasta alguses
2.1. Teenused
Liit on asutatud 22.05.2009. aastal – ajal, mil majanduskriis oli hakanud mõju avaldama järjest enamatele peredele. Tollest ajast tänaseni on Liidu suurimaks tegevuseks toidu- ja riideabi korraldamine. Alates 2016. a. oktoobrist on toiminud koostöö Soome kristliku koguduse abiorganisatsiooniga Elämän Leipä Jokaiselle, kes võimaldab liidule märkimisväärselt suuremahulist ja kõrge kvaliteediga toiduabi. See omakorda suurendab liikmetele pakutava toiduabi mitmekesisust ja mahtu ning võimaldab abi saavatel peredel säästa märkimisväärselt kulutustelt toidule.
- Vastsündinute beebipakid;
- Koolitused: aastaringselt on läbi viidud erinevaid koolitusi nii lastele kui täiskasvanutele (käsitöö, kunst, LEGO-robootika, suhtekoolitused jm);
- Kultuuriüritused: Aitan Lapsi- programmi raames oleme võimaldanud tasuta teatripileteid;
- Koolikotid: 1. klassi minejatele soetame koolikotid;
- Ühisüritused: isadepäev, emadepäev, ranitsapidu, suurperepäev, vabatahtlike tänuüritus ja jõulupidu.
Ajapikku on lisandunud tegevussuunad, mis toetavad pereliikmete vaimset ja emotsionaalset arengut. Selles osas on olulisimaks koostööpartneriks ELPL, kelle ülesehitatud koostöövõrgustiku kaudu on peredel ligipääs tasuta kinoelamustele, muuseumitele, kontsertidele jms. 4- ja enamalapselised pered saavad taotleda laste huvihariduse toetuseid.
Kord aastas saavad pered väga soodsalt külastada Lottemaad, Suurperepäeva, Suvekooli jt. üritusi. ELPL-i loodud koostöö kaudu kogutakse raha ja varalisi vahendeid suurte perede erinevate vajaduste katmiseks: koolitarvete kampaania Selveriga, Apotheka tervisetoodete kampaania, pereemade hambaravihüvitis, Rat Race- heategevusjooks koostöös JCI-ga jne. On hakatud tähelepanu pöörama inimeste hingelistele teemadele. Esimest korda viidi läbi kolmepäevane PREP- paarisuhtekoolitus, mida osalejad kõrgelt hindasid.
2.2. Tugiteenused
Liit ostab raha eest sisse raamatupidamisteenust, rendib ruume, maksab kommunaalkulude ja sideteenuste eest, katab kaubiku ülalpidamisega seotud ja muud kulud.
Soomest hangitava toiduabiga kaasnevad kulutused transpordile ja annetused sealsele abiorganisatsioonile.
Aastaid toetas meid Swedbank, kes kattis 2017.a. märtsi lõpuni kõik kaubiku kindlustusjuhtumite küllaltki märkimisväärsed kulud. Alates aprillist on see Liidu kulu.
Kodulehe teenus on Voog platvormil ja seda majutatakse Veebimajutuses. Liikmehalduse ja kommunikatsioonivoo keeruka ühildatavuse tõttu sellesse platvormi raha ei kulutata ja panustatakse uue 2018.a. suvel ELPL-ga koostöös valmiva kodulehe ja liikmehalduse süsteemile.
2.3. Inimesed ja struktuur
Viimase kolme aastaga on ühingu liikmeskond kasvanud üle kolme korra. 2017.a. alguses oli liikmeks 340 peret, kellest ELPL-i kriteeriumitele vastasid 287 peret. Kriteeriumiks on vähemalt 4 alaealist või kuni 26-aastast päevaõppes õppivat last.
Ühingu liikmete suure arvu tõttu on praktilistel põhjustel ellu kutsutud volinike koosolek, mille iga liige esindab 30 ühingu liiget.
Ühingut juhib 3-5-liikmeline juhatus.
Kõik igapäevased (eeskätt toidu- ja riideabi) ja projektidega (üritused) seotud tegevused teostatakse vabatahtlike abiga, keda juhib päeva vabatahtlike koordinaator või projektijuht. Vabatahtlikke on üle 20, kuid aeg-ajalt on neid rohkem (üritused, kampaaniad).
2.4. Ressursid
Liidu peamine tuluallikas on liikmetasud. Iga pere tasub kuus 10€ liikmemaksu ning toiduabi saav pere tasub veel täiendavalt 10€ ehk kokku 20€ kuus. Lisaks saab Liit ELPL-i liikmetoetust vastavalt liikmete arvule. Viimast raha kasutatakse osalt üürikulude tasumiseks ja liikmeürituste kulude katmiseks ja koolitusteks. Lisanduvad rahalised annetused ja projektitaotlused.
Ühingul on kaks kaubikut, millest üks on külmutusseadmega.
2.5. Kesksed probleemid ja arengutakistused
Peamised väljakutsed tulenevad ühingu suurest liikmeskonnast. Liit on arenguetapis, kus vajatakse järjest enam asjatundlikku juhtimist ja mitmete kõrge kvaliteediga erioskustega inimeste kaasatust ühingu tegevuse korraldamisel.
Paljud volikogu ja juhatuse liikmed teevad vabatahtlikku juhtimistööd oma põhitöö kõrvalt. Eelnev koos liikmeskonna suurusest tuleneva töömahuga tingib olukorra, kus hea tulemuse saavutamiseks tuleks leida uusi inimesi ning vastutuskoormat ja ülesandeid rohkem jagada. See on osutunud keerukaks ning oli ka arengukava töögrupi kokkukutsumise üheks katalüsaatoriks.
Märkimisväärset tuge vajab ühingu sisemine ja väline kommunikatsioon.
3. Ühingu missioon, visioon ja põhiülesanne
Missioon:
Lasterikastele peredele igakülgse abi ja toetuse pakkumine, tagamaks parem ja täisväärtuslikum elukeskkond.
Visioon:
Luua ideaalne tugivõrgustik liikmeskonna vahel, väärtustades lasterikkust.
Ülesanne:
Mõjutada positiivselt Liidu liikmeks olevate lasterikaste perede sotsiaalset ja materiaalset toimetulekut ning isiklikku arengut.
Väärtustada lasterikkaks pereks olemist Tallinnas ja Harjumaal.
Selleks Liit:
- Loob keskkonna inimestele selle ülesande täitmiseks;
- vahendab materiaalseid ressursse lasterikastele peredele paremaks toimetulekuks;
- loob võimalusi ja keskkondi lasterikaste perede oskuste, teadmiste ja omavahelise koostöö edendamiseks.
4. Strateegilised eesmärgid
4.1. Välja on arendatud hästi toimiv juhtimissüsteem, mis tagab ühingu kestliku arengu
- kõik juhtimistasandid (üldkoosolek, volikogu, juhatus, töögrupid) saadakse eesmärgipäraselt toimima, igal teenusel ja tugiteenusel on vastutaja, kes võib olla juhatuse liige või juhatuse liikme poolt määratud inimene;
- uuendatakse ühingu põhikiri;
- koostatakse teenuste kirjeldused, ressursivajadus ja tegevusplaanid;
- koostatakse tugiteenuste kirjeldused, ressursivajadus ja tegevusplaanid;
- töötatakse välja tunnustamise ja motiveerimise alused ühingu aktiivsetele liikmetele;
- Töötatakse välja turvaline ja toimiv dokumendihalduse süsteem;
- Mõeldakse läbi ELPL-iga tõhusa koostöö tegemise võimalused ja info liikumise kord.
4.2. Ühing suudab pakkuda terviklikku teenuste valikut väga erinevate vajadustega peredele
- Selgitame välja, milliseid teenuseid millises mahus ja kellele on vaja;
- Tagame, et ühingu liikmeks olemise huvi oleks erinevate vajadustega peredel;
- Hoolitseme teenuste kvaliteedi tagasiside hankimise ja arendamise eest, selleks korraldame regulaarseid küsitlusi liikmeskonna seas;
- loodud on partnersuhete võrgustik lasterikaste perede toetamiseks vahendite, toetuste, soodustuste jm. väärtustega;
- loodud on keskkond liikmete/sihtgrupi vaheliseks teenuste, tarvete ja abi liikumiseks, liikmelt liikmele;
- loodud on toetusvõrgustik (pere koordinaatorid, mentorid, “sõbrapered”, toetajapartnerid);
- loodud on kättesaadav koolitussüsteem lasterikastele peredele (paarisuhtekoolitus, vanemlust toetavad koolitused);
- Suudame oma tegevusega pakkuda tuge nii KOV-dele kui riigile.
4.3. Pered on aktiivsemalt kaasatud ühingu arendamisse
- Õpime paremini tundma liikmesperesid: teame, milliseid kompetentse neis leidub, millised on vajadused, rõõmud ja mured;
- Suudame tekitada peredes ühingu arengusse panustamise huvi ning rakendame seda.
4.4. Ühing on hinnatud partner omavalitsustele ja riigile
- Oleme kursis sellega, millised teenused on lasterikkale perele saadaval kõigis piirkonna omavalitsustes;
- Suudame edukalt läbi rääkida täiendavate soodustuste loomiseks lasterikkale perele KOV tasandil;
- Anname KOV-le tagasisidet koostöö tulemuslikkuse ja mõju osas perede toimetulekule.
4.5. Ühing tegeleb teadliku kommunikatsiooniga nii avalikkuses kui ühingusiseselt
- Välja on selgitatud, kes on osapooled, kellega tuleks teadlikult suhelda ning loodud on korrastatud ja toimiv kommunikatsioonisüsteem olulise info hankimiseks ja edastamiseks liikmete/sihtgrupi seas;
- Välja on selgitatud sisekommunikatsiooni vahendid ja need on kasutusele võetud.
5. Teenused
Arengukava töögrupp eristas järgnevad liikmeskonnale osutatavad teenused, mida tuleks teadlikult arendada.
Materiaalne keskkond
- Toiduabi
- Riideabi
- Erakorraline abi
- Liikmelt liikmele teenused
- Perekaart
- Piletid ja soodustused
- Kampaaniad
Vaimne keskkond
- Koolitussüsteem
- Nõustamine
- Mentorlus ja toetusvõrgustik
- Infoteenused
6. Tugiteenused
Allolevad tegevused on vajalikud teenuste osutamise ja ühingu toimimise tagamiseks:
- strateegiline planeerimine
- inimeste liimimine ja värbamine
- partnersuhted
- eestkoste ja lobitöö
- lepingud, dokumendid ja raamatupidamine
- finantsplaneerimine
- projektihaldus
- IT tugi
- hoone
7. Inimesed ja organisatsiooni struktuur
Oluline on märkimisväärselt suurendada liikmeskonna kaasatust ja huvi ühingu käekäigule kaasa aitamiseks.
Ühingu juhtimine on kahetasandiline: kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek või üldkoosoleku ülesandeid täitev volinike koosolek, kes annab suunised juhatusele.
Juhatus on 3-5 liikmeline. Konkreetse juhatuse suuruse määrab iga juhatuse valimise eel üldkoosolek või volinike koosolek.
Lisaks moodustatakse vastavalt vajadusele temaatilisi töögruppe, mis tegutsevad konkreetse valdkonna arendamise või probleemi lahendamise huvides.
Juhtimine vajab täpset rollijaotust, mis tuleneb Arengukava loomise töögrupi poolt väljatöötatud teenuste ja tugiteenuste jaotusest (p. 5 ja 6) või muust tulevikus tekkivast vajadusest.
Tegu on vabaühendusega kus inimesed panustavad reeglina oma põhitöö kõrvalt. Vajalik on soodustada teineteist toetava õhkkonna kujunemist.
Teenuste ja tugiteenuste eest vastutajate valimisel tuleks eelistada hea suhtlemis- ja empaatiavõimega ning konkreetset valdkonda tundvaid inimesi.
Juhtkonna ja vabatahtlike koostöö ja motiveerituse soodustamiseks lähtume põhimõtetest, mille kaardistasime arengukava töögrupi kooskäimise käigus jaanuarist märtsini 2017.
Vabatahtlike värbamise osas rakendame põhimõtet, et kõik, kes soovivad panustada ja vastavad vabatahtlikele seatud kriteeriumitele, peavad saama võrdsetel alustel vabatahtlikuks kandideerida.
8. Koostööpartnerid
Lähtuvalt arengukava töörühma poolt välja toodud teenustest ja tugiteenustest defineeritakse ühingu jaoks olulised koostööpartnerid, nendega koostöö tegemise eesmärgid, kokkulepped jms. Strateegiliste partnerite puhul tuleb nendega koostööd puudutavaid küsimusi arutada laiapõhjaliselt, et vältida oluliste vigade riski. See puudutab eeskätt toiduabiga seonduvat koostööd.
Teenuste ja tugiteenuste korraldamisel lähtutakse põhimõttest, et mingi oskusteabe olemasolul liikmeskonna seas eelistatakse seda. Sellise võimaluse puudumisel üritatakse saada võimalikult soodsaid või tasuta toetamise kokkuleppeid.
9. Tegevuskava
Tegevuskava on teekaart olulisimate tegevuste elluviimise plaanimiseks ja rakendamiseks.
.
| Tegevus | Rakendamine | Tulemus | Vastutaja | Rahastus |
| 4.1 VäVälja on arendatud hästi toimiv juhtimissüsteem, mis tagab ühingu kestliku arengu | ||||
| Juhatuse ülesannete ja töökorra määratlemine | sept. 2018 | Kirjeldatud juhatuse tööprotsess, kokkulepped ja vastutusvaldkonnad | Volikogu | – |
| Tegevjuhtkonna uuendamine | dets. 2017 | Valitud on uus juhatus | Volikogu, üldkoosolek | – |
| Juhtimise muutmine laiapõhjaliseks, teenuste ja tugiteenuste juhtide määramine | dets. 2018 | On loodud teemapõhised töögrupid, vastavalt vajadusele valitud teenuste ja tugineenuste juhid | Volikogu, Juhatus | – |
| Info liikumise parandamine | august 2018 | On kirjeldatud, milline on oluline teave, kes seda valdavad ja kes peavad valdama; millised on valdajate oskused ja millised peavad olema; kuidas info peab liikuma; kuidas näeb välja toimunu analüüs. | Juhatus, kommunikatsioonijuht | |
| Tulemuste mõõtmine | jaan. 2019 | On välja töötatud esmane juhtimise tulemuslikkuse ja kvaliteedi mõõtmise metoodika | Volikogu, töögrupp | |
| Üldkoosoleku kokkukutsumine üks kord aastas | 2018, edaspidi pidevalt | Uus põhikiri on jõustunud ja toimunud on esimene sellejärgne üldkoosolek.. | Juhatus | |
| Teenuste teadlik arendamine | dets. 2018 | On koostatud teenuste kirjeldused, ressursivajadus ja tegevusplaanid | Juhatus | |
| Motiveerimissüsteemi loomine | dets. 2018 | Välja töötatud vabatahtlike motiveerimissüsteem | Juhatus, volikogu | – |
| Välja on töötatud juhatuse liikmete motiveerimissüsteem | Volikogu, üldkoosolek | |||
| Dokumendihalduse süsteemi loomine | dets. 2018 | Dokumendihalduse süsteem on loodud, turvalisuse tagamine ja töökord kirjeldatud | Juhatus, volikogu | OV ja ELPL |
| Koostöö ja infovahetus ELPLga | dets. 2018 | On loodud kirjalik kokkulepe, kuidas tehakse vastastikku koostööd ning kuidas liigub teave. | Juhatus, volikogu | OV |
| Tegevus | Rakendamine | Tulemus | Vastutaja | Rahastus |
| 4.2 Ühing suudab pakkuda terviklikku teenuste valikut väga erinevate vajadustega peredele | ||||
| Liikmete vajaduste väljaselgitamine | 2018 lõpp/ edaspidi pidevalt | On loodud mehhanism, mille abil juhtkond omab piisavalt infot perede seisukorra ja vajaduste kohta | Juhatus |
OV |
| Teenuste mitmekesisuse tagamine erinevate huvidega peredele | pidevalt | Liikmeskonna huvide ja vajaduste kaardistamise järgselt on loodud tegevuskava erinevate teenuste pakkumiseks | Juhatus, abiks töögrupp | – |
| Partnersuhete võrgustiku kirjeldamine ja sihid | jaan. 2019 | Kirjeldatud on partnerid, nende roll ja mõju ühingu teenuste osutamisel ning tegevuskava uute partnerite kaasamiseks vastavalt liikmeuuringu tulemustele | Juhatus, abiks töögrupp | |
| Keskkond liikmelt liikmele vahendite, kaupade, teenuste ja abi liigutamiseks | dets. 2019 | On loodud keskkond liikmetevahelise info, teenuste, kaupade ja abi paremaks vahendamiseks | Juhatus, abiks töögrupp | |
| Toetusvõrgustiku loomine peredele | dets. 2019 | On loodud algne tugivõrgustik peredele kelle olukord on mingis plaanis väga raske | Juhatus, abiks töögrupp | |
| Koolitussüsteemi loomine peredele | dets. 2018, edasi pidevalt | On loodud koolituskalender aastaks 2019 | Juhatus, abiks töögrupp | |
| KOV-dega püsiva koostöö loomine | dets. 2019 | Kõik KOV-id on läbi käidud, kirjeldatud koostöövõimalused ja sisse seatud püsisuhted piirkonna perede toetamiseks ja huvide kaitseks | Juhatus | |
| Tegevus | Rakendamine | Tulemus | Vastutaja | Rahastus |
| 4.3 PePered on aktiivsemalt kaasatud ühingu arendamisse | ||||
| Perede oskuste ja panustamisressursside tundmaõppimine | dets. 2018 | Teame, millised oskused ja panustamisvõimalused peredel on ning oleme koostanud nende esialgse rakenduskava | Juhatus, abiks töögrupp | |
| Perede panustamishuvi tekitamine | veebruar 2019 | Perede panustama motiveerimine on läbi mõeldud ja kirjas | Juhatus, abiks töögrupp | |
| Tegevus | Rakendamine | Tulemus | Vastutaja | Rahastus |
| 4.4 ÜhÜhing on hinnatud partner omavalitsustele ja riigile | ||||
| Ühingu rolli ja mõju teadvustamine KOV-dele | märts 2019 | KOV-id on teadlikud TLPL tegevustest ja mõjust faktipõhiselt ning ühinguga soovitakse koostööd edendada, on fikseeritud koostöökokkulepped. | Juhatus | OV |
| Tegevus | Rakendamine | Tulemus | Vastutaja | Rahastus |
| 4.5 ÜhÜhing tegeleb teadliku kommunikatsiooniga nii avalikkuses kui ühingusiseselt | ||||
| Kommunikatsiooniplaani koostamine | dets 2018 | On kaardistatud kommunikeeritav info, erinevad huvigrupid, avalikkuse huvi ühingu vastu ning koostatud kommunikatsiooniplaan | Juhatus, abiks töögrupp ja kommunikatsioonijuht | |
| Sisekommunikatsiooni läbimõtlemine ja plaan | dets 2018 | On kaardistatud kommunikeeritav info, suhtluskanalid ning kommnunikatsiooniplaan | Juhatus, abiks töögrupp ja kommunikatsioonijuht | |
10. Tulemuste mõõtmine, hindamine ja arengukava uuendamise kord
Arengukava tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise eest vastutab ühingu juhatus ja see toimub tegevuskavas toodud alapunktide eest vastutajate aruandluse alusel.
Arengukava vaadatakse üle ja ajakohastatakse kord aastas, soovitavalt I kvartali jooksul. Arengukava uuendamise eest vastutab juhatus, kuid kaasab selleks laiapõhjaliselt teisi. Uus arengukava koostatakse aastal 2020.
Arengukava kajastatakse internetis ühingu kodulehel.